Lampang jne

Kirjutan teile täna oma tillukesest reisist oma host perega Lampangi 16-19 jaanuar.

Kus asub ja mis on Lampang? Kas see on midagi söödavat?

Lampang on linn mis asub põhja Tais, Bangkokist umbes 600 km eemal aka kuue - seitsme tunnine autosõit. 

Meie tripp sinna küll ei läinud seda joont mööda. 

Kogu selle reisi ajal ei antud mulle ei mingit informatsiooni kuhu ja kuidas me läheme ning miks me üldse Lampangi läheme. Ja ega ma ei küsinud ka. Sinna mineku põhjuse sain alles viimasel õhtul teada. Aga sellest hiljem.

Igastahes, Bangkokis sõidutas mind ja mu host õde-ema bussijaama host ema vend, kelle nime ma ei tea. Bussijaamas ootasime veel ühte host vanaemadest. Kun yaai dääng, nagu ta end mulle tutvustas paar nädalat tagasi. Kun yaai tähendab vanaema tai keels. Bussijaamas läksime bussi peale, mille akna peale oli kirjutatud Ratsima. Olin totaalselt unustanud, et lähme enne Nakhon Ratchasimasse (Kaardi peal vaata Bangkokist kirdesse)! See linnake on umbes 250 km kaugusel Bangkokist, aka umbes 3 tundi bussisõitu. 

Bussist siis. Istmed olid ultra laiad ning äärmiselt mugavad. Enne sõitma hakkamist pakuti saiakest ning vett ja telekast näidati filmi USA sõjaväelaste tegemistest kuskil Afganistaanis vist, igastahes ma nägin ära selle kuidas enesetaputerrorist end pommiga õhku lasi. 

Nakhon Ratchasimas (kus oli õues jahe kusjuures) võttis meid tee äärest peale host onu ning läksime mu host tädi majja ööd veetma. Õhtul poole saabusid veel vanaisa, vanaema ning nende laps. 

Mind siiski piinas küsimus, et kuidas me siis ikkagi läheme Lampangi? Autot meil ei olnud ning host onu tillukesse autosse 9 inimest mingi nipiga ära ei mahuta. Küsimused on nõrkade jaoks eksole. :D

Hommikul kell pool 6 sain oma vastuse. Minibuss! Loomulikult! Kes siis selle peale tuleks. 

Kodinad podinad bussi, minek Lampangi!

Või noh, nii arvasin mina. Tegelikkuses sõitsime teel Lampangi läbi Phitsanulokist ning veetsime seal öö. 

Phitsanulok on selline tore linnake, kus elavad näiteks kaks teist vahetusõpilast, Lilian ja Verena. 

Külastasime seal vähemalt sadat templit. Korraks jäi selline tunne nagu ma oleksin kaasas oma host pere palverännakul. Mitte et ma nuriseksin, templid on Tais lihtsalt väga ilusad. 

Pildid ühest templi külastusest Phitsanulokis nimega Wat Phra Sri Rattana Mahatat Woramahawihan.

Templi sisemus

Pole õrna aimugi miks ma sellest pilti tegin

Kurjajuurikas!!!

Fah kukega

Fah, vanaema, tädi Payai, ema, kõige ees Fah nõbu.

See pilt, kus on küünlad...oh jumal. Las ma nüüd siis räägin teile oma "üritan Tai kombeid järgi teha" kogemusest. Igaüks sai sellise kimbu viirukitega ja ühe küünlaga, lillega ning volditud paberi. Viiruki liivapoti sisse toppimine läks edukalt, küünla asetamine selle asja peal küll aga mitte. Vaata üldjuhul kui tahetakse küünalt niimodi püsti põlema jätta, siis sulatatakse teise küünla leegiga küünla põhja et see siis tahkudes püsti jääks. Aga mida tegi geenius nimega Johanna? Tilgutas küünlavaha aluse peale ning üritas küünalt siis selle tillukese loigu peal püsti asetada. Ei õnnestunud vot. Tai inimesed vaatasid mind kohe huviga, et mida see farang (valge inimene) ometigi teeb. Lõpuks mu host õde päästis mind ja pani mu küünla ise püsti. Mitte just mu elu kõige hiilgavam hetk. :D 

Järjekorras teine oli paber. Kuna mu host õde (nüüdsest peale Fah) ei olnud mu läheduses, ei saanud küsida ka, et kas ma söön selle ära või mis ma teen sellega. Voltisin paberi lahti ja näppude külge jäi mulle üliõhuke kullast paber (gold sheet). Tore tore. Vaatasin siis natuke ringi ja nägin kuidas taikad selle paberi buddha kuju juures ettevaatlikult lahti voltisid ning siis selle kulla asja kuju külge kleepisid. Ma sõnaotses mõttes lõin endale käega otsa ette. Asetasin selle paberi siis kiirelt prügikasti ja kõndisin minema veel kiiremini...

...mis oli totter idee sest et mul oli veel käes lill. See lill oleks pidanud minema sellesamuse kuju juurde väikese  wai saatel peale kullapaberi kleepimist. Kõndisin siis, lill käes, templisse sisse kus mu host pere palvetas jne. Onu märkas lille mu käes mingi hetk ja eemaldas selle kiiresti. Piinlik piinlik.

Templitest käimisest nii palju nendele kes ei tea, et templisse ei tohi mitte mingil juhul siseneda jalanõudega. Õlad peavad olema kaetud ning miniseelikuga jääda ukse taha. Pühade kujude ees peab käima põlvili. Peale tervet päeva erinevates templites käimist olid mu põlved ikka päris valusad ja punased. 

Veel natuke pilte templi ümbrusest:

Kun yaai dääng

Peale ümbruse tsekkimist läksime veel ühte seal samas asuvasse templisse...mille nimi on vist kindlalt see mis ma algusesse kirjutasin:

Peale seda templit läksime kohta nimega King Naresuan Shrine and Wang Chan Palace Ruin:

Kel teravad silmad, näevad elevanti :)

Järgmiseks oli külastusnimekirjas pühade kujukeste valmistamise töökoda. Seal siis tehakse vormides kujukesi, lihvitakse neid ning kullatakse üle, päris kullaga.

Seal kus see onu seisab, lihviti ja vooliti just ühte kuju, ma polnud piisavalt julge et neid sinna kaameraga piinama minna. Kuuris tehti parasjagu metallist kujukesi.

Nö algprodukt

Tädi kullatab kujukest

Lõpp produkt

Mingid kellukesed.... :P

Algul möks vormi

Lakkimine, lihvimine

Kullalehekesed peale ja ongi valma!

ütleme nii, et sellist töökoda oli ülimalt lahe näha. 

Järgmise päeva hommikul algas sõit seekord Lampangi poole. See sõit ei võtnud just väga piinavalt kaua aega, kõigest 3 tundi. Ja sõit sinna oli äärmiselt ilus. Selline mägine sõit. Pilti ma ei teinud kuna meie kallis bussijuht oli kergelt hull ning sõitis kiiremini kui Pikne McQueen ehk siis kõik need künkad ja ilus loodus oleks olnud üks udune, roheline mass.
Lampangi jõudes esimene asi mis mulle silma jäi oli hobukaarik. Esimene mõte oli vaesed hobused.

Viskasime oma kodinad hotelli ning läksime...kuhugi. Kuhugi nimega Wat Phra That Lampang Luang. Tõsiselt ilus paik. Selle läheduses oli ka palju hobukaarikuid. Muide, wat tähendab tai keeles templit.

Mulle meeldis see lagi

Ka seal olles üritasin teha mingeid Tai traditsioone järgi.
Seal sai osta 20 bahti eest kolm küünalt (mul oli 1 küünal). Iga küünla peale pidi kirjutama oma lähedaste nimed ning siis sellega ümber templi? 3 ringi kõndima ning peale seda küünal süüdata ning alusele panna, seekord minu suurimaks rõõmuks, mitte püsti.

Kirjutasin ka oma nime kuhugi lina peale. Pole kindel millejaoks see hea on. Aga ma kirjutasin oma nime tai keeles ning linavalvajast onu oli väga uhke mu üle!

Siin ma kõigest teesklen kirjutamist pildi jaoks :P

โยฮานนา aka Johanna

Veel natuke poosetamist ja pilte seal....

Armas!

Raha!!

Üks paks väike peni

Pildiallkirja lisamine

Leidsin oma eluarmastuse

Peale seda käiku juhtus see, mis ma kartsin, et juhtub.
Me läksime hobusekaarikuga sõitma. Ma polnud sellest ideest just kuigi vaimustunud, ma isegi ei oska seletada miks. Aga noh, kuna need on Lampangis nagu...sellised asjad mis tuleb ära proovida ning mida kõikjal Tais ei näe siis jah...üks ring maksis vist 150 bahti kui ma õieti kuulsin.

Ilus! Suay!

Tol õhtul hotellis ma sain ka teada, mispärast me seal Lampangis täpsemalt olime.
Nimelt toimus seal vanaisa koolikokkutulek. Palju palju palju vanainimesi.
Õhtul toimus väike peomoodi asi. Loomulikult polnud puudu ka minu lemmik tai laul.
Vähemalt sai head toitu ja kõik oli toredalt igav sinnamaani kuni kogu mu host pere pidi minema lava peale ja end tutvustama. Ja looulikult tiriti mind ka lavale. Ütleme nii, et lavahirm andis end sel hetkel tunda.
Tutvustati mind siis kui farangit Eestiniast, Estnast ja ma ei tea kust veel. See oli suht naljakas. :D
Loomulikult lauldi seal peol karaoket, sest et pole mingi õige Tai pidu ilma karaoketa.

Ma arvan, et ma pean tunnistama, et ma veetsin 90% sellest õhtust kelnereid vahtides, sest et isegi see, mida nemad tegid, oli kohati põnevam kui kogu see pidu. Võibolla sellepärast ka, et nad olid armsad. hehe.

Tagasi sõitsime Lampangist otse Bangkokki, nagu selle esimese kaardi peal on näha! :) Nautige neid pilte tehtud peatus kohas:

Host vanaemale meeldib poseerida 

Sorry :P

_________________________________________________________________________


Polegi ammu siia blogisse midagi nagu...nagu sellist postitanud.

Seda ka, et ma olen olnud Tais kokku 7 kuud. Jäänud on veel 3 kuud. Üks kuu ja kaks nädalat nendest on kooliaeg. Oh seda rõõmu! :)


PS: Siin on mõned pildid väga halva kvaliteediga, mis ma hiljem loodetavasti väja vahetan paremate vastu!
PS2: Kui leitade "ü" asemel "y", siis see on selle pärast, et mu kooli klaviatuur ei taha mulle "ü" tähte anda ning muutmisel mõni jäi märkamata. :)

Päikest teile!

-โยฮานนา