Ma olen kuidagi kole aktiivseks muutunud siin blogis. Ei tea kas see on hea või halb, aga siin ma jälle olen!
Oli haige siin vahepeal! Jipikajee. Pole mitte midagi mõnusamat, kui olla sellises mõnusalt palavas kliimas palavikus.
Kõik sai alguse koolis. Ma lihtsalt kohe tundsin, et ma pean koju minema. Aga ma ei tundnud end haigena või midagi. Lippasin siis oma advisori juurde, tegin kutsikasilmad pähe ning palusin, et ta mind sellest püha väravast ometigi välja laseks. Vot seekord see nii kergelt mul läbi ei läinud. Lõpuks siis ütlesin et ma tunnen end halvasti. Katsus siis mu laupa ja hüüatas appikene, sa oled nii kuum! Mõtlesin, et jess, palavus vahel ka tuleb mulle kasuks. Eskorditi mind siis jälle värava juurde, seekord siiski tehti väike kõne mu host emale, et öelda ma olen haige.
Jõudsin siis koju ja õhtul plaksti olingi haige. Halleluuja, koolist vabad päevad! :D
Ei tegelikult see polnud mingi lust ja lillepidu. Kolmandal päeval, vaatamata minu protestidele, veeti mind haiglasse. Mind lihtsalt jätkuvalt üllatavad Tai ravimisasutused.
Kogu see protsess oli umbes selline:
1) Registratuur, umbes 4 minutit. Kaks neist läksid mu nime kirjutamise peale ning mu sünniaasta nende aastatesse muutmisele.
2) Ootamine, 10 minutit.
3) Kaalumine, vererõhk, kraadimine, 3 minutit, samal ajal arstitädi mängis oma telefoniga ning andis mulle korraldusi kiires Tai keeles. Mul jäi üle vaid "jah ma saan totaalselt aru mida sa räägid" nägu pähe teha.
4) Ootamine, 5 minutit.
5) Arsti vastuvõtt, 3 minutit. Kaks neist kirjutas ta midagi paberi peale, 3 sekundit vaatas mulle kurku, 20 sekundit rääkis õega, kobi nüüd välja.
6) 20 minutit ootamist.
7) Maksmine ja rohud.
Oh kuidas ma armastan Tais arsti juures käia. Pluss on loomulikult see, et asi läks kiirelt.
Niiiing, eile, 10 jaanuar oli mu host õe sünnipäev, ta sai 14 aastaseks! :) Käisime selle puhul kuskil "restoranis" söömas. Toit ei olnud just kuigi maitsev. Vähemalt kohalikel oli kohutavalt põnev mind jälgida ja mul neid vastu jälgida.
Mina, ema, õde, isa (kellega esimest korda pildi peal) |
Tädid ja tort |
Infoks veel seda, et järgmine esmaspäev plaanivad valitsusevastased protestijad niiöelda Bangkoki sulgeda ehk siis peateed ära blokeerida. Jälle mingi möll läks lahti. Telekast näitab ikka päris koledaid asju siin vahel. Ohjah. Mulle tähendab see kahte vaba päeva koolist. :)
Endiselt lund teile soovides,
Johanna
ma ei oodanud üldse, et vahetusaasta mul mingeid ülisügavaid asju mõtlema paneb või mingeid täiesti vahetusaastaga seosusetuid eluplaane või mida iganes, aga näed! just see juhtus. nii et täitsa mõistan. a võib–olla see ongi see "üles kasvamine", mis selle aastaga juhtuma pidi. ja kui sa juba taisse jõudsid, siis küll sa tulevikus ka igale poole jõuad ja midagi kooli lõpuks ka välja mõtled. ;)
ReplyDeleteIssand, ma oleks nagu enda blogi lugenud. Mind on viimasel ajal koguaeg samad mõtted vallanud. Aga enda mõtteid muuta on nii raske. Edu Sulle :)
ReplyDeleteSa pole kindlasti mitte ainus kes nii tunneb. Minul ei olnud selliseks mõttelennuks vaja minna vahetusõpilaseks küll, kuid ma ei teadnud veel nädal enne SAIS-is ülikoolidele avalduse esitamise kuupäeva mida ma teha tahan. Nüüd õpin esimest aastat ülikoolis ja olen rohkem kui rahul.
ReplyDeleteAusalt sa ei peagi teadma. Ma ei teadnud ka. Kõik tundusid nii andekad ja neile peale vaadates sain kaugelt aru mida nad umbes õppima lähevad.. Kes õmbles ja disainis riideid, kes oli väitleja, kes joonistas hästi, kes näites, kes oli lihtsalt väga tark, kes huvitus ajaloost.. And then there's me.. Tüsedama kehaehitusega Tumblr fanaatik, kes ei tea mida ta tahab. Riigieksamite tulemused polnud ka just hiilgavad. Tundsin end nii keskpärase ja mõttetuna. Aga mingi osa minust tahtis teada mida ma tahan. That kept me going. Päev enne avalduste esitamist leidsin ülikoolide lehti sirvides huvipakkuva eriala, kuigi tegelikult ei tea ma siiani kes viie aasta pärast olen - eriala võimaldab olla sisuliselt kes iganes kultuurimaailmas - produtsent, mänendžer, korraldaja, avalike suhete juht, you name it... The thing is - sa ei peagi teadma. Ära karda seda aega. Mina ütleks küll, et sealt maalt läheb kõige paremaks. Sul pole veel 12 klass läbi, right? Hoia silmad lahti, uuri, sunni ennast natukene huvituma ja you'll figure it out.
Ma olen vägagi teadlik sellest ,et ma pole ainuke kes nii tunneb. Puhtalt panin kirja mida mina sellest kõigest mõtlen.
DeleteJa ma usun ka, et varem või hiljem ma ehk mõtlen välja, mis mulle meeldib ning mida teha tahan.
ahh, ja eelmine kommentaar tuletas meelde – ma leidsin selle, mis mind huvitab täiesti juhuslikult, kui unetuna ühel ööl UCAS course searchis surfasin. pane "ucas course search" googlesse ja äkki aitab. meeeletult palju ülikooli aineid seal – äkki jääb midagi silma, mis huvitavana tundub ja siis on juba natuke lihtsam. :D
ReplyDeleteAitäh, vaatan üle selle! :)
Deletemida tähendab "mu sünniaasta nende aastatesse muutmisele"? neil polegi samasugune aasta? :D
ReplyDeleteenda arvates olen küll kõik postitused ikka läbi lugenud, aga kas sa koolist pole veel kirjutanud? mis tunnid ja mida tehakse jne :P
Neil on siin aasta 2557 hetkel.
DeleteTuleb välja, et sa vist pole lugenud kuna ma olen kooli kohta tükkhaaval päris palju juba kokku kirjutanud...aga eks ma suunan sind siis :D
http://johannataimaal.blogspot.com/2014/01/koolisttoolist.html
http://johannataimaal.blogspot.com/2013/07/kool.html
siin ka veits midagi: http://johannataimaal.blogspot.com/2013/08/eestlane-itaallane-ja-sakslane.html
Tegelikult need on loetud :D aga pilte koolist ja üldse majadest ja tänavatest jne? Sry kui liiga pindakäiv olen, aga see tundub niiiii põnev ja usa vahetusõpilaste blogid juba liiga ühesugused ja kõik ammu teada traditsioonide ja tähtpäevade jne kohta :D
DeleteEi sa ole pindakäiv, mul endal ka kerge tunne, et ma pole teinud pilte tänavatest ja nagu...linnas üldse. Koolist ei hakka rääkimagi. :D Kui pole turisti tunnet üldse, siis lihtsalt ei tule pähegi võtta kaamera välja ja klõpsida pilte. Mulle endale on see kõik nii tavaline siin juba. Aga eks ma teen mingeid pilte ja üritan rohkem kirjutada....Taist. ;)
Delete