Imelik koht see Tai

Ma algul mõtlesin et teen nendest asjadest video, aga otsustasin siiski kirjutada sest et kes see neid videosid ikka viitsib vaadata eksole! :D
Igastahes, siin on list asjadest mis mulle Taisse tulles imelikud/harjumatud tundusid aga mis on siin täiesti normaalsed asjad ning millega ma olen juba enamvähem ära harjunud. 

1) Tervitamine - Ma arvan et see on üks asi, millega ma siiamaani jändan ja teen seda kuni aasta lõpuni. Nagu te võibolla teate, siis taikad tervitades teevad sellist asja nagu wai. Ehk siis panevad käed enda ette kokku ja natuke kummardavad. No lihtsalt ei tahtnud mulle see komme külge jääda. Eestis ju ei lähe kedagi tervitama käed koos ja kummardades. Ühesõnaga jah, host ema mulle pidevalt tuletab meelde kui kellegagi kohtume, et thai greeting THAI GREETING! Seda sõpradele ja väikestele lastele ei pea tegema, rohkem endast vanematele. 

2) Ladyboys - Ma ei tea...on vaja seda seletada isegi? :D Millegipärast enne taisse tulekut ma ei uskunud et nad nagu igal pool on. Ma arvasin et see on lihtsalt liialdus et Tai (eriti Bangkok) on neid täis. Aga noh...ilmselgelt ei olnud. Kõige eredamalt on mulle meelde jäänud see päev, kui ma käisin oma host ema koolis tema tunde vaatamas, ta on tai tantsu õpetaja ning tal oli seal ka üks ülikooli õpilane, kes teda aitas. Vaatasin, et wow nii nii ilus tüdruk. Nii graatsiline ja nii ilus naeratus ja pikad juuksed. Tuli ta siis mulle lähedale, vaatasin et kuidagi jube mehelikud käed ning selline kiht puudrit näos...ma ei siiski ei kahtlustanud midagi. Läksime siis host emaga minema ja ma ütlesin talle, et see tüdruk oli nii ilus. Host ema vastus: "Haha no female :)))" Plaksti, iga tüdruk keda ma nägin tol päeval oli minu jaoks mees. Ja nüüd kui näen tänaval ilusat pikka "naist" siis ma tean et umbes 90% juhtudest see pole naine.   

3) Riisi hullus - Nagu me kõik teame, aasia inimesed armastavad riisi. Tai on maailamas riisisööjate edetabelis esikümnes. Ma arvan, et esimesel kahel kuul siin ma sain täieliku riisimürgituse ning vandusin endale, et ma ei söö enam iialgi riisi. Aga siin ma nüüd siis olen, riisist täielikult sõltuvuses. Muide, taikad mitte ei ütle lihtsalt, et nad on näljased, vaid et nad on näljased riisi järgi, ehk siis hiu khao, hiu tähendab näljane, khao tähendab riis. Aga jah, aurutatud jasmiiniriis on lihtsalt parim asi siin maamuna peal! :)

4) Tähestik - las ma natuke toksin suvalt oma klaviatuuri: หกาด้หก่ด้หรสไพไเด่หไรพัำไพรนำรนมแทอผปแใ. Ilusalt täiesti arusaamatu sotaputa eksole. Esimese laksuga siia taisse tulles mõtlesin et jumal küll mis asi see veel on, miks keegi sellise asja välja mõtles, ei iial õpi ma seda ära või saa sellest aru. Ehh, eks ma ei saagi täielikult veel, aga vähemalt see on nagu...mingis mõttes arusaadav mulle nüüd. Enam ei näe ma enda ees hunnikut tähenduseta sodipudi, vaid tähti

5) Tai muusika - muusikastiil mis mulle vist mitte kunagi peale ei lähe, tegelt ka. :D Ma isegi ei oska seda seletada. See pole halb, aga ma lihtsalt vahel hoian naeru nii tagasi kui raadiost mingi tai laul tuleb. Kuulake ja vaadake seda näiteks:  http://www.youtube.com/watch?v=SXXK4P2Ogs0 . Oh jah :D Võibolla rikkus kõik ära see üks ja ainuke tai film mida ma käisin kinos vaatamas, kus lauldi ja...jah. Seda tunnet on raske seletada mis mul tolle filmi vaatamise ajal oli. :D Kordan, see pole halb muusika, lihtsalt naljakas minu jaoks. :D

...Jätkub...

All I Want For Christmas Is... happiness

This blog post is going to be in English....just because I feel like it. Expressing my feelings in Estonian is lately, for some weird reason, very difficult for me. So I apologize for all the grammar errors you might find. And sorry, all my Estonian friends, who can't speak English. :)
                                                                                                   
So, it's the holiday season! Time to be happy and be with your families and eat a lot. And of course receive and give gifts and so on... Well, to be honest, I'm not feeling it AT ALL. First of all, where is the snow? Where is the freezing cold weather? Where is my winter coat? Where are all the Christmas decorations??? I have to admit that I miss the cold weather and snow so so so much right now. In Estonia, probably, I would complain about it to no end, but here in Thailand... I'd give my soul for a cold breeze. For a bucket of snow. For my cats. Ah...my cats. *tries hard not to cry at this point*. No, not really. I'm trying my hardest to stay positive and not think about home or my family or...well...my cats. To be honest, without the "Christmas feel" it's not all that difficult. 

I've been here for...*quick counting* almost 6 months. Well, in 12 days it will be 6 months. And when I think about it, it just sounds crazy to me. And it just occurred to me that my "6 month anniversary" will be on the "Christmas day". So I can celebrate both in my head...hmm. Anyways, my point is that I only have 4 months left, give or take a day or two. That is actually not that much. I remember that in the beginning of November I was thinking "oh no, 4 more months of school" and voila, 2 months (well, to me December is over) have already passed. How did that happen, I have literally no idea. So I can only imagine how fast these 4 months will go by. And after 4 months, my exchange year will be over and I will leave Thailand, I hope, without regrets. Also, I know it may seem to people who read my blog or watched my videos that I don't like school. And yeah, it's true, I don't really enjoy it. And it's ENTIRELY my fault. I literally can't blame anybody but myself. And I haven't quite figured it out how to change it. Well, hopefully these last 2 months will bring more joy into my schooldays.

Right now I just feel like I don't want to be in Thailand anymore. I feel like I've had enough. I feel tired. These 6 months have not been, by any means, easy for me. These 6 months have changed me and my views on life a lot. I have stared to appreciate what I have. My family, friends, home, cats... And I appreciate the fact that I have the opportunity to spend 10 months in Thailand. So, today I just punched some sense into my brain. Or..I don't know how to write it in English. In other words, I sat down and made some promises to myself (kind of like New Year's resolutions I suppose) and thought hard about my attitude on all this...stuff. Well, it was kind of hard, because today I found out that one other girl from Estonia, who goes to an international school here in Bangkok, went back to Estonia for holidays...I might have been a teeny tiny bit jealous. Anyways, I managed to only think of a one promise: Don't be a stupid little brat, you idiot (followed by a few swear words). And I realized that I actually want to be in Thailand. Makes sense? Nope. Yeah, so that's that! 

I have no idea where I am going with this post but I guess what I'm tying to say is...nothing.
Wow bravo well done Johanna! Here's a huge cup of what are you doing. 
Actually I was inspired by one other exchange student's blog post and like she had a point! And it gave me some stuff to think about. It made me realize that these 4 months will go by fast and I should appreciate and enjoy each and every one of them as best as I could. And I should be, well, happy! :) And that's what I'm going to be, just happy! Because there is no point in being sad when you live in Thailand, the land of great people and great food. (not happy about about all the weight I have gained tho...damn you good food!)

I just want to wish everyone happy holidays! Appreciate everything good you have in your life! :)

Here's some nightmare material:



Video numero 2!

Ehk siis eelmise video niiöelda teine osa! 
Natuke toredam, kõvasti päikselisem! :)
Teemadeks koolivorm, tai keel, tai õpilased ning kas ma soovitaksin Taid vahetusmaaks! :)

Elagu laisad inimesed kes kirjutamise asemel teevad video! Hurraa! 
Küsimusi, teemasid, MIDAIGANES saatke KUHUIGANES ning ma teen uue video, kui huvi on! :) Süües jälle ära paar kilo šhoksi, et väga piinlik ei oleks... ;)
ps. Ma tahaks NII KOHUTAVALT öelda et need on loomulikud lokid, aga no ei ole! Aga kui arvasite et on, siis ärge laske mul teid ümber veenda!

Kes lõpuni vaatab saab ühe armsa hello kitty joonlaua!!! Feigi ja odava!! Hea diil? Jep?
1
2
3
..............
LÄKS!
ps nr 2: vaadates youtube'ist , näeb mu võrratut nägu suuremalt!




Oleme ausad? Oleme.

Väike update mu elust siinpool maakera.

Midagi põnevat võib olla näiteks see, et ma vahetasin oma klassi. Võinoh, õigemini mu advisor soovitas/sundis mind. Käisin enne M5 (11. klass), nüüd M4. Mis on tegelikult hea asi, sest et nüüd võibolla ei saagi need 3 järele jäänud koolikuud nii kohutavalt...ehh...piinarikkad olema. Sest et kui aus olla, siis mu vana klass polnud just kõige sõbralikum. Ma isegi natuke imestan et kuidas ma nendega lausa 5 kuud koos suutsin olla. Aga see selleks, nüüd olen paremas klassis.

Kuna mulle just jõudis kohale, et mitte kõigil pole facebooki, siis ma sokutan siia paar pilti oma sünnipäevast.


Käe ümber host ema kingitus

Endiselt pole õppinud silmi lahti hoidma




Mina, Panwat ja see armas plastiknuga

Mina tädi vanaema

Entusiastlik



Vahepeal sai ka pulmas käidud...kelle pulmad need olid, see jääb minu jaoks igaveseks müsteeriumiks...väga uhke pulm oli igastahes ja pruut isegi valas paar pisarat. Kohutavalt igav, aga vähemalt sai head toitu, isegi haiuime supi sai ära proovitud. Viisakuse mõttes ma oma telefoni kaamerat sinna suppi toppima ei hakanud kuigi tahtmine oli suur.




Abielupaar perega??


Kõik inimesed nägid välja nagu printsessid ja printsid. Oleks vist pidanud midagi oma juustega tegema...
_________________________________________________________________________

Võibolla juba olete kursis selle teemaga, aga praegu toimuvad Bangkokis hullud protestid/rahutused praeguse valitsuse/peaministri vastu. Need protestid algasid vist 1 november kui ma õigesti mäletan ning kestavad siiamaani. Ma ei oska midagi väga selle teema kohta kirjutada, aga nii kaua kui mul kool kinni on nende tõttu, ei hakka ma nurisema...ei tegelikult see suhteliselt jube. Eriti kui nüüd viimastel nädalatel on asi vägivaldseks kiskunud (lõhutakse asju, kakeldakse, politsei kasutab relvi, jne...) ning paar inimest isegi surma saanud. Minu peamine soov on see et jätke lennujaam sellest asjast välja palun aitäh ma ei soovi siia igaveseks jääda! :D (seda lauset lugedes ignoreerime fakti, et Suvarnabhumi lennujaam ei ole ainuke lennujaam Tais eksole)
Protestid jäeti üheks päevaks pooleli, Kuninga sünnipäeva puhul (5.dets.). Samal päeval tähistatakse ka isadepäeva. Kuningas sai 86. aastaseks. Kuulsin ka tema kõnet raadiost....nagu ma aru sain siis see kõne oli Tai inimestele väga tähtis, sest et kuningas pole kaua aega end näidanud ega kõnet pidanud. Selle päeva puhul kandsid väga paljud inimesed kollaseid särke. Kellel polnud kollast särki? Johannal loomulikult.
_________________________________________________________________________

Kuna selle postituse pealkiri on...selline nagu ta on siis peab siia midagi deep'i ka kirja panema.
Võib vist julgelt väita, et ma olen väsinud sellest riigist, koolis, perest...kogu sellest kammajaast. Lihtsalt vahel on selline tunne et pakiks kohvri ja astuks majast välja ning seaks sammud lennujaama poole. Nagu ei saagi enam aru kas asi on minus või tai inimestes...midagi igastahes ei klapi. Ja see midagi võiks end kokku võtta.
Ning viimasel ajal on mind tai inimeste feiklikkus nii nii närvi suutnud ajada, et see on lihtsalt sõnuseletamatu. Naeratustemaa tõepoolest, aga kui siirad need naeratused küll on... Võõral maal natuke kauem olles saab tõesti kultuuri tegelikult tundma õpitud. Selline "naerata, ükskõik milline olukord parasjagu on" mõtlemisviis kõlab väga mõistlikult, aga kui lihtsalt koguaeg enne õhtusööki jumalteabkellega jälle tuletatakse meelde, et naerata, isegi kui see onu/tädi/kesiganes sulle midagi halba ütleb ning peale söömingut saan kurja pilgu ning ignoreerimst, kuna ma ei naeratanud piisavalt palju nende jaoks, hakkab selline mõtlemisviis ajudele lihtsalt käima.
Ei tea kas tasub üldse kooliteemat puudutada...mis seal ikka siis.
Mäletate ehk seda English campi, mis toimus 1-4 detsember, ning kuhu mina ja Sara pidime ka kaasa minema. Käisime umbes kuu aega enne küsimas, et kas me saame minna. Vastus oli kindel ja, ei mingit probleemi ja maksma ka ei pea, nagu ka kõik teised õpilased. Tore! Nädal aega enne laagrit läksime küsima, vastus endiselt jah. Jee, veelgi toredam! Aga nüüd minge minema, mul kiire!! Okei, ju siis saame kellaajad ja muud sellised teada hiljem? Läksime umbes 4 päeva enne laagrit uuesti küsima, et kas me siis ikka saame minna. Vastus oli äärmiselt meeldiv: "Ei, sest et te olete farangid ning et teie nimed ei ole valitsuse registris kirjas, mul nüüd kiire, minge välja!" Ahsoo... Eks anname andeks või midagi sellist.

Hmm...mida veel.
Aastavahetuse ning jõulud (25 dets. - 04 jaan. vist...) veedan ma asendusperes, endise YFU-kaga kes oli Eestis vahetusõpilane. See saab tore olema. Mu enda host pere läheb vanaisale jälle külla ning ma otsustasin et ma ei lähe. Vot nii. :D Põhjus on tegelikult natuke sügavam, aga ma ei tea kas seda sobib siia kirjutada...

Seda ka et Lõuna Koreasse minek jääb minu jaoks ära (arvatavasti) (*nutab palju*)

Ärge Eestis ära külmuge eksole! ;)

PS: On tegelikult rohkem toredaid kui halbu asju Tai kohta öelda, aga nendest järgmises postituses. No worries.