Suurlinna tuled

Kuna ma olen veel hotellis ning mitte host peres, on mul aega kirjutada, jee!

Eile, 28.06 käisime siis Learning Gallerys, kus meile erinevad inimesed rääkisid Tai koolist, kultuurist ning sellest, mida me oma vahetusaastalt ootame ning sellest mida meie pere meilt ootab ja kuidas toime tulla ning igasugu muid nippe. Mis mind väga üllatas oli see, et Tai õpilased veedavad väga palju aega oma nutitelefonides ning üleüldse internetis. Põhimõtteliselt siis ongi neil õppimine, söömine, internetis passimine ning magamine peamised tegevused. Söömise koha pealt peaks ütlema, et see on tõsi, et taikad söövad väga tihti.
Ja siis seal me veel tegime ennast tutvustavad lehekesed, siin on minu oma:

Täna, 29.06 oli...ma ei teagi kuidas seda kõike sõnadesse panna.
Hommikul vara-vara sõitsime bussiga sadamasse ja siis sealt läksime ekspresspaadiga mööda jõge The Grand Palace'i juurde. Tee peal sinna näidati mulle milline mu kool on, see jõele üpris läheda. Ja siis räägiti veel igasugu heh...põnevaid asju minu koolist. Nagu nt. seda, et inimesed, kes sinna õppima tahavad minna, peavad selleks, et üldse avaldus sisse viia, 10,000 bahti maksma (~250 euri) no ja siis veel sinna otsa õppemaksud. Ja natukene selline "kurb" uudis oli ka see, et seal on väga palju välismaalastest õpilasi. Ning tuleb välja, et ma lähen international program'i, ehk siis inglise keeles õppima, mis mu tai keele õpingutele kohe kindlasti kaasa ei aita aga põnev saab see ikka olema!
Peale tunni ajast paadisõitu, jõudsime lõpuks kohale ning ikka julmalt palav oli, ei saa midagi parata. Ja seal oli nii-nii palju rahvast. Aga kogu see kompleks oli lihtsalt võimas. Ma pole oma elus lihtsalt mitte kunagi nii ilusat kohta näinud (ja nii kuldset!!). Kõik need ehitised seal olid nii värvilised ja kuldsed ja läikivad ning tõsiselt ilusad. Kõik need mosaiik mustrid...Ma peaaegu et plaanisin igast mustrist pilti teha, aga seisma jäämine keset teed oli kindel surm. Igastahes, ma andsin endast parima.
(Ma panen siia ainult üksikud pildid, mis mulle endale meeldisid)







Igastahes jah, sinna tahaks veel korra tagasi minna, sest et kui aus olla, siis ega väga ei jõudnud ringi vaadata kuumuse ja rahvarohkuse tõttu ning giidi jutt väga ei sööbinud mu ülekuumenenud ajju.
Peale ringkäiku läksime sellisesse kohta nagu The Queen Sirikit (Museum of Textiles) kus siis olid Tai kuninganna kleidid välja pandud (konditsioneeriga!!!). Mõned kleidid ikka panid ahhetama, väga ilusad olid. Pilti seal kahjuks ei tohtinud teha.
Edasi suundusime (peale väga väga palavat ja väsitavat bussi ootamist tee ääres) MBK (Mahboonkrong Centre) "kaubamajja". Ma panen kaubamaja jutumärkides, sest et ma pole veel otsustanud kuidas ma seda hullumaja kutsuda tahan. Ühesõnaga, seal hoones on 7 korrust, ma ei saanud kordagi aru mis korrusel me parasjagu oleme. ...Ma ei teagi kust alustada. Meeletult suur, rahvarohke, põnev, värviline, segadusseajav. Sealt leiad reaalselt KÕIKE mida hing ihkab. Vajad iPhone'le ümbrist? Pooole probleemi, sinu ees on tervelt pool korrust täis poekesi, mis müüvad sadu erinevaid ümbrisi. Karvast? Kassikujulist? Käekotikujulist? No problem! No ja riiete valikust ma ei hakka rääkimagi. Ütleme nii, et peale nelja tundi seal kõndimist, ma ei suutnud endale mitte kui midagi osta. Peaaegu ostsin omale polaroid kaamera. Peaaegu!
Andke aga tellimuse sisse ja 10-ne kuu pärast toob Johanna Kulleriteenus sulle just selle, mida sa oled eluaeg otsinud! Peaks vist mainima ka seda, et sissepääsu juures peab minema läbi detektori ning üks tore onu vaatab taskulambiga su koti sisse. :)
Järgmine peatuspaik oli hiina restoran, kus pakuti meile igasugust hiina toitu ja anti joogiks sellist magusat, külma tee moodi asja, ei mäleta nime kahjuks, pidi tervisele hea olema. Lausa 3 klaasi jõin ära, küll natukene sunniviisiliselt, sest et teenindajad seisavad ja passivad su klaasi ning kui jook hakkab otsa saama, võetakse klaas ja täidetakse uuesti. Peaaegu et hakkas meeldima see jook. Restoranis oli ka karaoke kohake, kus siis kaks Tai onu lausid meile kenasti, lausa inglise keeles. So cute!
Viimane koht, kus me käisime oli Asiatique The Riverfront. Ülimõnus koht! Laupäeviti on seal ka live kontsert niiet meil vedas. See kontsert oli üpris....huvitav. Mitte mõhkugi aru ei saanud, aga nende olek juba muutis selle nauditavaks niiet polnud oluline mida nad rääkisid või laulsid. Oli huvitav näha taikaid niimodi vabalt olemas. Ja nagu ma aru sain, siis me nägime mingit Tai kuulsat lauljat/näitlejat! Tegin isegi pildi temast. Selline huvitav tegelane. (Kitarriga ja pikkade juustega)
Seal oli ka päris vägev vaateratas, ei sõitnud sellega kahjuks:

Tagasi hotelli sõit oli lihtsalt lummav. Bangkok on õhtul lihtsalt nii suursugune. Kõik need tuledes pilvelõhkujad...Ja isegi ummikud nägid õhtul ilusad välja! Ja mulle kuidagi jõudis kohale, kui suur see linn tegelikult on ja et ma nagu tegelt ka elan ja õpin siin 10 kuud, mitte ei ole "niisama turist". Seda on lihtsalt kohutavalt raske sõnadesse panna.
Homme siis tulevad meile kõigile meie host pered järgi, mõned peavad lendama oma linnadesse. Ausalt öeldes olen ma väga närvis ja lihtsalt ei tea mida oodata. Kuidagi väga kiirelt möödusid need 3 päeva. Ja esmaspäeval juba kooli.

Mainin igaksjuhuks ka seda, et mu Eesti numbrile pole mõtet midagi saata ega helistada!

-Johanna


Ko-hal

Olen Tais kohal, elus ja terve, viisa ei kadunud passist ära, Loore ei kadunud lennujaamas ära, kõik on vägagi OK. Lennujaama kohta võin öelda seda, et see oli meeletult suur. Ühest kohast teisse kõndimine võttis ikka parasjagu aega ja ajurakke.
Lennusõit möödus üllatavalt kiirelt ning piina vabalt, kestis hoopis 9 ja pool tundi või midagi sellist. Mu enda kõige suuremaks üllatuseks ma isegi magasin tibake (saavutus missugune, ma tean). Ahjaa, lennukiaknast nägi öösel ikka päris võimast äikest. Üritasime pilti teha aga ei jäänud peale. Aga see oli jah...natuke kõhedust tekitav, aga vägev.
Lennujaamas oli vastas YFU vabatahtlik ning siis meid ja kahte Belgia tüdrukut sõidutati hotelli, mida ma üldse sellisena ette ei kujutanud. Ühesõnaga, väga kena hotell on. Õhtu poole oli meil õhtusöök koos kõigi teiste YFU õpilastega, kellest enamus on sakslased. (Meid on kokku 25, 13 neist on saksalased, on veel inimesi Belgiast, Austriast, Hollandist, Taanist, Šveitsist ja suveprogrammiga tulid ka 2 prantslast). Õhtusöögil pakuti siis....Tai toitu. Nimetada ei oska ühtegi. Enamuse taldriku vallutasid riis ja juurviljad igastahes.

Täna (27.06) oli meil siis esimene "tõsisem asi", kus räägiti meile üldiselt sellest programmist, mis toimuma hakkab ning siis Tai kultuurist, koolist, keelest jne. Saime endale ka 2 YFU särki, koti, käsiraamatu, nimesildi, "õpilaspileti" ja rinnamärgi (nüüdsest peale olen ma Johann, sest et Johanna on liiga pikk ilmselgelt).
Seda ka, et hotelli tuppa tulles nägi Loore meie rõdult kedagi krokodilli taolist. Meil rõdult reaalselt kena vaade "vihmametsale". Kus ronib ringi "krokodill". Keset linna. Nojah. :D
Igastahes, homme on plaanis minna kuhugi mujale, kus meil toimub järgmine selline informatiivne istumine, täna oli see hotellis. Ja siis 29 juuni lähme sellisesse kohta nagu The Grand Palace ning vaatame üle The Emerald Buddha ja Wat Pho ning peale seda väiksele shoppingule MBK kaubanduskeskusesse kus saab osta nt. hambapastat, mille ma loomulikult maha unustasin ja SIM-kaardi. Ahjaa, sinna The Grand Palace'i juurde sõidame paadiga, sest et nii pidavat ummikustest pääsema. Ja loomulikult peame kandma YFU särki, et me kaduma ei läheks. Hehe. Saab olema põnev.

Aga praeguseks vist aitab! Kui on rohkem jutuainet, kirjutan pikemalt. :P
.
(Tahan ka seda öelda, et Tais on mega armsad roosad taksod!)

-Johanna

Appi appi

Terekest!

Minek on reaalselt kiviviske kaugusel. 2 päeva veel. 2 päeva! Alles oli 2-3 kuud. Ma lihtsalt ei kujuta ette kuidas see aeg nii kiirelt mööda läks.
Mul on hea meel selle üle, et sain viisad ja kõik muud vajalikud dokumendid/kaardid tehtud ning ei tulnud mingeid probleeme ette. Huh!
Kui nüüd aus olla, siis mulle lihtsalt ei jõua kuidagi kohale, et ma kohe-kohe lähen kuhugi pikaks ajaks ära. Kuhugi kaugele ja võõrale maale, teise perre elama. Ja mu unenäod on ka vinged viimasel ajal olnud. Täna öösel näiteks nägin unes, et ma olin lennujaamas ja kaotasin oma käsipagasi ära kus mul olid kõik vajalikud dokumendid ja asjad ning ma nuttes otsisin seda. Põhimõtteliselt kõik unenäod keerlevadki selle ümber, et ma olen lennujaamas ning kaotan midagi ära. Väike paranoia hakkab tekkima. :D
Ma olen nii nii excited ja ma ei jõua teisipäeva ära oodata, et lõpuks saaks 11 tundi lennukis mitte magada ja igavusse ja ärevusse ära surra. Ahjaa, üks unenägu mida ma veel mäletan oli selline, et ma maandusin Bangkoki lennujaamas ja siis me Loore-Looga läksime lennukist maha koos ja siis ta kadus ära lihtsalt ja ma olin nagu okei siis ja läksin passikontrolli ja mu viisat polnud enam passis ning mind pandi nr. 5 bussi peale (buss millega ma Tallinnas linna ja koju saan) ning sõidutati koju tagasi.

Igastahes, järgmise sissekande siia blogisse teen juba Tais olles, arvatavasti/loodetavasti peale aasta alguse seminari, muidugi ainult sel juhul kui mu viisa passist ei haihtu.
(26-30 juuni on siis see seminar ja 30 tuleb pere mulle Tai YFU kontorisse järgi ning 1 juuli on kooli minek!)

Ilusat jaanipäeva kõigile! :)

Hmm

Ütleme nii, et Taile igapäevaselt mõtlemine on lausa või-ma-tu.

Käisin eile oma Tai keele õpetaja juures ja ta rääkis mulle, et ta sõbranna või keegi käis just Tais ja seal pidi olema "burning hot". Okei, ma olen teadlik sellest, et seal on suvel kuum, kuni 40 kraadi, aga... Ühesõnaga, ma üritan ilmale mitte mõelda. Nagu ma aru saan siis ega nad ise ka väga õues maratoni ei jookse selle palavaga. Saab olema ilgelt põnev igastahes.
Seoses Tai keele õpetajaga tuli mulle meelde, et ma õpin Tai keelt. Või siis vähemalt üritan õppida. Siiamaani oskan numberid, mõnda värvi, kehaosa, basic lauseid ning suht ligadi-logadi oskan ka oma nime kirjutada. Enda arust tuli jube hästi välja, aga õpetaja nii ei arvanud. Oijah :D ( โยฮานนา )
Seda ka veel, et mu host family vahetus siin vahepeal. Nüüd igastahes on mul uus pere, ema, isa ja 13-aastane tütar, kellega ma lähen samasse kooli. :)

23 päeva jäänud!