Eile, 28.06 käisime siis Learning Gallerys, kus meile erinevad inimesed rääkisid Tai koolist, kultuurist ning sellest, mida me oma vahetusaastalt ootame ning sellest mida meie pere meilt ootab ja kuidas toime tulla ning igasugu muid nippe. Mis mind väga üllatas oli see, et Tai õpilased veedavad väga palju aega oma nutitelefonides ning üleüldse internetis. Põhimõtteliselt siis ongi neil õppimine, söömine, internetis passimine ning magamine peamised tegevused. Söömise koha pealt peaks ütlema, et see on tõsi, et taikad söövad väga tihti.
Ja siis seal me veel tegime ennast tutvustavad lehekesed, siin on minu oma:
Täna, 29.06 oli...ma ei teagi kuidas seda kõike sõnadesse panna.
Hommikul vara-vara sõitsime bussiga sadamasse ja siis sealt läksime ekspresspaadiga mööda jõge The Grand Palace'i juurde. Tee peal sinna näidati mulle milline mu kool on, see jõele üpris läheda. Ja siis räägiti veel igasugu heh...põnevaid asju minu koolist. Nagu nt. seda, et inimesed, kes sinna õppima tahavad minna, peavad selleks, et üldse avaldus sisse viia, 10,000 bahti maksma (~250 euri) no ja siis veel sinna otsa õppemaksud. Ja natukene selline "kurb" uudis oli ka see, et seal on väga palju välismaalastest õpilasi. Ning tuleb välja, et ma lähen international program'i, ehk siis inglise keeles õppima, mis mu tai keele õpingutele kohe kindlasti kaasa ei aita aga põnev saab see ikka olema!
Peale tunni ajast paadisõitu, jõudsime lõpuks kohale ning ikka julmalt palav oli, ei saa midagi parata. Ja seal oli nii-nii palju rahvast. Aga kogu see kompleks oli lihtsalt võimas. Ma pole oma elus lihtsalt mitte kunagi nii ilusat kohta näinud (ja nii kuldset!!). Kõik need ehitised seal olid nii värvilised ja kuldsed ja läikivad ning tõsiselt ilusad. Kõik need mosaiik mustrid...Ma peaaegu et plaanisin igast mustrist pilti teha, aga seisma jäämine keset teed oli kindel surm. Igastahes, ma andsin endast parima.
(Ma panen siia ainult üksikud pildid, mis mulle endale meeldisid)
Peale ringkäiku läksime sellisesse kohta nagu The Queen Sirikit (Museum of Textiles) kus siis olid Tai kuninganna kleidid välja pandud (konditsioneeriga!!!). Mõned kleidid ikka panid ahhetama, väga ilusad olid. Pilti seal kahjuks ei tohtinud teha.
Edasi suundusime (peale väga väga palavat ja väsitavat bussi ootamist tee ääres) MBK (Mahboonkrong Centre) "kaubamajja". Ma panen kaubamaja jutumärkides, sest et ma pole veel otsustanud kuidas ma seda hullumaja kutsuda tahan. Ühesõnaga, seal hoones on 7 korrust, ma ei saanud kordagi aru mis korrusel me parasjagu oleme. ...Ma ei teagi kust alustada. Meeletult suur, rahvarohke, põnev, värviline, segadusseajav. Sealt leiad reaalselt KÕIKE mida hing ihkab. Vajad iPhone'le ümbrist? Pooole probleemi, sinu ees on tervelt pool korrust täis poekesi, mis müüvad sadu erinevaid ümbrisi. Karvast? Kassikujulist? Käekotikujulist? No problem! No ja riiete valikust ma ei hakka rääkimagi. Ütleme nii, et peale nelja tundi seal kõndimist, ma ei suutnud endale mitte kui midagi osta. Peaaegu ostsin omale polaroid kaamera. Peaaegu!
Andke aga tellimuse sisse ja 10-ne kuu pärast toob Johanna Kulleriteenus sulle just selle, mida sa oled eluaeg otsinud! Peaks vist mainima ka seda, et sissepääsu juures peab minema läbi detektori ning üks tore onu vaatab taskulambiga su koti sisse. :)
Järgmine peatuspaik oli hiina restoran, kus pakuti meile igasugust hiina toitu ja anti joogiks sellist magusat, külma tee moodi asja, ei mäleta nime kahjuks, pidi tervisele hea olema. Lausa 3 klaasi jõin ära, küll natukene sunniviisiliselt, sest et teenindajad seisavad ja passivad su klaasi ning kui jook hakkab otsa saama, võetakse klaas ja täidetakse uuesti. Peaaegu et hakkas meeldima see jook. Restoranis oli ka karaoke kohake, kus siis kaks Tai onu lausid meile kenasti, lausa inglise keeles. So cute!
Viimane koht, kus me käisime oli Asiatique The Riverfront. Ülimõnus koht! Laupäeviti on seal ka live kontsert niiet meil vedas. See kontsert oli üpris....huvitav. Mitte mõhkugi aru ei saanud, aga nende olek juba muutis selle nauditavaks niiet polnud oluline mida nad rääkisid või laulsid. Oli huvitav näha taikaid niimodi vabalt olemas. Ja nagu ma aru sain, siis me nägime mingit Tai kuulsat lauljat/näitlejat! Tegin isegi pildi temast. Selline huvitav tegelane. (Kitarriga ja pikkade juustega)
Tagasi hotelli sõit oli lihtsalt lummav. Bangkok on õhtul lihtsalt nii suursugune. Kõik need tuledes pilvelõhkujad...Ja isegi ummikud nägid õhtul ilusad välja! Ja mulle kuidagi jõudis kohale, kui suur see linn tegelikult on ja et ma nagu tegelt ka elan ja õpin siin 10 kuud, mitte ei ole "niisama turist". Seda on lihtsalt kohutavalt raske sõnadesse panna.
Homme siis tulevad meile kõigile meie host pered järgi, mõned peavad lendama oma linnadesse. Ausalt öeldes olen ma väga närvis ja lihtsalt ei tea mida oodata. Kuidagi väga kiirelt möödusid need 3 päeva. Ja esmaspäeval juba kooli.
Mainin igaksjuhuks ka seda, et mu Eesti numbrile pole mõtet midagi saata ega helistada!
-Johanna
No comments:
Post a Comment