Pealkiri

Täna oli selline tore päev, kus mina ja mu õde saime koolist poppi panna ja 2 tundi kauem magada! Või tegelikult ma et saa seda väga poppi panemiseks kutsuda, sest et mu klass läks täna day tripile, kuhu ma ilmselgelt minna ei saanud, sest et täna oli minu onu ülikooli lõpetamine. Ma kahjuks ei mäleta selle ülikooli nime... Igastahes soovisime talle õnne ning tehti vähemalt 100+ pilti, mis lõpuks nii ära tüütas, pluss oli päris palav. Kohutsin täna ka vanaisa ja nõbudega ja nende vanematega.

Emaga

Vanaisa ning tubli lõpetajaga

Pole sõnu

Perekond

Peale seda pildistamishullust ning õnnitlemist läksime meie noored "shoppama". Keegi eriti midagi ei ostnud niiet shoppamine jutumärkides. Läksime kaubanduskeskusesse nimega Siam Paragon. Ja issand jumal kui ilus. Ja suur. No ja....kallis. Esimene pood mis mulle vastu jõllitas oli Louis Vuitton. Edasi tervitas mind Dior jne...Ütleme nii et kõik luksusbrändid olid esindatud. Võid omale sealt vabalt ka Maserati osta, pole probleemi, mine ainult õigele korrusele ja proovi mitte ära eksida. 

Õde ja Dior. Sisse me vaesed lapsed loomulikult ei läinud

Meie eesmärk oli minna raamatupoodi, lõpuks me sinna ka jõudsime, peale väga aeglase liftiga sõitmist. Raamatupood, nagu arvata võis, oli hiiglaslik. Valikut oli liigagi palju, pea hakkas ringi käima. Oli tai keeles, hiina keeles, jaapani keeles, inglise keeles, pudikeeles, viipekeeles...raudelt oli kuskil ka eesti keeles raamat. Suutsin omale siiski kaks raamatut valida, mida nüüd naaatuke kahetsen, aga see vist pole väga oluline... :D
Väga kaua me seal rikkuritekeskuses ei passinud, sõime ühe mega mega magusa jäätise, mis ajas mu südame pahaks ning suundusime tee äärde taksot püüdma ning koju! Pean mainima, et mu unistus täitus, ning see takso oli roosa. See oli maailma igavaim taksosõit mu elus. Ma olen pettunud.

Nüüd õhtul oli meil perekondlik õhtusöök onu auks, kuhu siis kogunesid kõik kokku, väga paljud keda ma enne näinud pole. Tutvumist oli palju.

Minu uus sõber Pom

Sõime palju, isegi liigagi palju. Siin Tais võib reaaselt veel paksemaks minna, täitsa jube. 

Onud ja tädid laulsid meile ka karaoket, ma ei saa just öelda et neil lauluhäält on :D Aga lõbus oli sellegipoolest. 

_________________________________________________________________________

Paar sõna ka koolist veel.
Tai kool on raske. No minu arust vähemalt. Esiteks on õpilastel nii palju õppida ja see materjal on lihtsalt hingemattev. Ja ma praegu mõtlen, et ma vingusin Eestis kui geograafia õpetaja jättis umbes 10 vihiku lehte õppida...Siin on keemia materjal 30 A4 paberit, mõlemalt poolt täis. Keemia ja bioloogia õpikutest ma ei hakka rääkimagi. Entsüklopeedia paksused ja ma ei liialda. Aga nagu ma olen aru saanud, siis need õpikud on rohkem lihtsalt teema üle lugemiseks aga siiski. Samal ajal kui kogu klass tegi üks päev keemia tööd (3-4 A4, mõlemalt poolt täis), käskis õpetaja mul õpikust seda peatükki lugeda, mille peale nad tööd tegid. Inglise keel pole kunagi arusaamatum olnud. Aga noh, tuleb hakkama saada. Ja ei saa sinna midagi parata, aga Eesti kool tundub kõige selle kõrval nüüd köki-möki. Ja mul on selle üle hea meel :D

Üks päev käisime ema ja tema sõbrannaga shoppamas The Central Plazas...ühes neist miljonist. Sellel oli mingi oma nimi ka, aga mu mälu on nimede suhtes alla andnud. Igastahes oli see mega ilus ja korralik ja suur nagu kõik need ülejäänud. Aga seal ma isegi ostsin midagi!! Käisime päris paljudes kingapoodides, kus ma lihtsalt istusin ja vaatasin ühte punkti kuni mu ema ja ta sõbranna jalga proovisid kingi. Jama on see, et seal oli neid kingapoode ikka üpris palju. Lõpuks lõpuks läksime kuskile kus müüdi ka riideid, algul nad küll vedasid mind "50% allahindlus" riiete hunniku poole, kust nad üritasid mulle igast ee...kuidas seda nüüd öelda...vanematele inimestele mõeldud riideid sobitada. Aga siis, kui mul oli nina ees see kole sinine särk, ma nägin kaugustes seda imelist särki! Nii ma siis jooksin selle poole ennast unustavalt ning armusin silmapilkselt.

*sügav ohe*

Peale seda nägin ma kaugustes ühte üli armsat poodi nimega Beauty Cottage. See info, kui kaua ma seal aega veetsin ning palju raha kulutasin, on salastatud.

Ma oleksin peaaegu juba unustanud, et laupäeval me käisime floating marketis. Sõitsime paadiga mööda kanalit ringi ning vaatasime...midagi. Põristasime mööda igasugustest majadest, mõned ilusad, mõned rääbakil. Paadis oli ka giid, kes rääkis tai keeles ilmselt midagi väga olulist, sest et minu arust ta ei tõmmanud selle nelja tunni jooksul kordagi hinge. 

Külastasime ka orhidee farmi, kus oli meeeeletult palav ning oriheede kohal oleval võrgul roomas ringi tore roheline uss. Infarkt polnud kaugel sel hetkel kui ma teda oma pea kohal mulle osta jõllitamas märkasin. Sääsed-okei, ämblikud-elab üle, uss pea kohal-eip. 

Tagaplaanil ema ja nummidus kelle nimi mulle kohe üldse meelde ei taha jääda

Õega

Mainin ka seda, et umbes kaks orhideed oli õites. Ei olnud just kõige põnevam.
Peale seda tegime ka väike peatuse templis, mis oli väga ilus, nagu kõik ülejäänud miljon templit Tais. 

_________________________________________________________________________

Üks õhtu käisime ema ja hmm...tädiga? Pole kindel kas ta on tädi või mitte, aga käisime Tescos süüa ostmas vanaemale ning peale seda tegid nad mulle ringsõidu Bangkoki peal, koos giidiga. Giidiks oli siis mu tädi. Sõitsime ümber The Grand Palace'i ja igasugustest tähtsatest hoonetest ning ülikoolidest mööda. Sain ka teada, et kuningapaaril on oma isiklik kai jõe ääres, kust mitte keegi teine ei tohi paadi peale minna kui ainult nemad. See nägi ikka päris uhke välja. 

Ja ma arvan, et ma ei väsi kordamast, kui ilus on Bangkok õhtuti. Pole nii palju autosid ja inimesi, kõik majad  (pilvelõhkujad) on tuledes, kõik tundub nii rahulik. Sildadest üle sõites on vaade lihtsalt kohutavalt ilus. Pilti loomulikult ma pole teinud...Auto aknast vist ei saaks väga head pilti ka. Aga jah. Nii suures linnas sõites tunnen ma end ikka väga tähtusetu ja pisikesena. 

Ma arvan et ma nüüd lõpetan, olge mu üle uhked, et ma nii palju pilte suutsin siia panna, eksole :D

Tsauki tsau!