Oleme ausad? Oleme.

Väike update mu elust siinpool maakera.

Midagi põnevat võib olla näiteks see, et ma vahetasin oma klassi. Võinoh, õigemini mu advisor soovitas/sundis mind. Käisin enne M5 (11. klass), nüüd M4. Mis on tegelikult hea asi, sest et nüüd võibolla ei saagi need 3 järele jäänud koolikuud nii kohutavalt...ehh...piinarikkad olema. Sest et kui aus olla, siis mu vana klass polnud just kõige sõbralikum. Ma isegi natuke imestan et kuidas ma nendega lausa 5 kuud koos suutsin olla. Aga see selleks, nüüd olen paremas klassis.

Kuna mulle just jõudis kohale, et mitte kõigil pole facebooki, siis ma sokutan siia paar pilti oma sünnipäevast.

Käe ümber host ema kingitus

Endiselt pole õppinud silmi lahti hoidma

Mina, Panwat ja see armas plastiknuga

Mina tädi vanaema

Entusiastlik

Vahepeal sai ka pulmas käidud...kelle pulmad need olid, see jääb minu jaoks igaveseks müsteeriumiks...väga uhke pulm oli igastahes ja pruut isegi valas paar pisarat. Kohutavalt igav, aga vähemalt sai head toitu, isegi haiuime supi sai ära proovitud. Viisakuse mõttes ma oma telefoni kaamerat sinna suppi toppima ei hakanud kuigi tahtmine oli suur.

Abielupaar perega??

Kõik inimesed nägid välja nagu printsessid ja printsid. Oleks vist pidanud midagi oma juustega tegema...
_________________________________________________________________________

Võibolla juba olete kursis selle teemaga, aga praegu toimuvad Bangkokis hullud protestid/rahutused praeguse valitsuse/peaministri vastu. Need protestid algasid vist 1 november kui ma õigesti mäletan ning kestavad siiamaani. Ma ei oska midagi väga selle teema kohta kirjutada, aga nii kaua kui mul kool kinni on nende tõttu, ei hakka ma nurisema...ei tegelikult see suhteliselt jube. Eriti kui nüüd viimastel nädalatel on asi vägivaldseks kiskunud (lõhutakse asju, kakeldakse, politsei kasutab relvi, jne...) ning paar inimest isegi surma saanud. Minu peamine soov on see et jätke lennujaam sellest asjast välja palun aitäh ma ei soovi siia igaveseks jääda! :D (seda lauset lugedes ignoreerime fakti, et Suvarnabhumi lennujaam ei ole ainuke lennujaam Tais eksole)
Protestid jäeti üheks päevaks pooleli, Kuninga sünnipäeva puhul (5.dets.). Samal päeval tähistatakse ka isadepäeva. Kuningas sai 86. aastaseks. Kuulsin ka tema kõnet raadiost....nagu ma aru sain siis see kõne oli Tai inimestele väga tähtis, sest et kuningas pole kaua aega end näidanud ega kõnet pidanud. Selle päeva puhul kandsid väga paljud inimesed kollaseid särke. Kellel polnud kollast särki? Johannal loomulikult.
_________________________________________________________________________

Kuna selle postituse pealkiri on...selline nagu ta on siis peab siia midagi deep'i ka kirja panema.
Võib vist julgelt väita, et ma olen väsinud sellest riigist, koolis, perest...kogu sellest kammajaast. Lihtsalt vahel on selline tunne et pakiks kohvri ja astuks majast välja ning seaks sammud lennujaama poole. Nagu ei saagi enam aru kas asi on minus või tai inimestes...midagi igastahes ei klapi. Ja see midagi võiks end kokku võtta.
Ning viimasel ajal on mind tai inimeste feiklikkus nii nii närvi suutnud ajada, et see on lihtsalt sõnuseletamatu. Naeratustemaa tõepoolest, aga kui siirad need naeratused küll on... Võõral maal natuke kauem olles saab tõesti kultuuri tegelikult tundma õpitud. Selline "naerata, ükskõik milline olukord parasjagu on" mõtlemisviis kõlab väga mõistlikult, aga kui lihtsalt koguaeg enne õhtusööki jumalteabkellega jälle tuletatakse meelde, et naerata, isegi kui see onu/tädi/kesiganes sulle midagi halba ütleb ning peale söömingut saan kurja pilgu ning ignoreerimst, kuna ma ei naeratanud piisavalt palju nende jaoks, hakkab selline mõtlemisviis ajudele lihtsalt käima.
Ei tea kas tasub üldse kooliteemat puudutada...mis seal ikka siis.
Mäletate ehk seda English campi, mis toimus 1-4 detsember, ning kuhu mina ja Sara pidime ka kaasa minema. Käisime umbes kuu aega enne küsimas, et kas me saame minna. Vastus oli kindel ja, ei mingit probleemi ja maksma ka ei pea, nagu ka kõik teised õpilased. Tore! Nädal aega enne laagrit läksime küsima, vastus endiselt jah. Jee, veelgi toredam! Aga nüüd minge minema, mul kiire!! Okei, ju siis saame kellaajad ja muud sellised teada hiljem? Läksime umbes 4 päeva enne laagrit uuesti küsima, et kas me siis ikka saame minna. Vastus oli äärmiselt meeldiv: "Ei, sest et te olete farangid ning et teie nimed ei ole valitsuse registris kirjas, mul nüüd kiire, minge välja!" Ahsoo... Eks anname andeks või midagi sellist.

Hmm...mida veel.
Aastavahetuse ning jõulud (25 dets. - 04 jaan. vist...) veedan ma asendusperes, endise YFU-kaga kes oli Eestis vahetusõpilane. See saab tore olema. Mu enda host pere läheb vanaisale jälle külla ning ma otsustasin et ma ei lähe. Vot nii. :D Põhjus on tegelikult natuke sügavam, aga ma ei tea kas seda sobib siia kirjutada...

Seda ka et Lõuna Koreasse minek jääb minu jaoks ära (arvatavasti) (*nutab palju*)

Ärge Eestis ära külmuge eksole! ;)

PS: On tegelikult rohkem toredaid kui halbu asju Tai kohta öelda, aga nendest järgmises postituses. No worries.