:)

Heihopsti!

Tänast postitust alustan sellega, et me käisime just vanaema ja emaga kuskil kohvikus kus ma sõin maailma kõige jõledamaid spagette ja shokolaadi kooki oma elus.

Pean tõdema et midagi väga erilist vahepeal juhtunud pole. Kõik endiselt sama. Kodu-kool-kodu. Ainult et üles ärgata on tavapärasest natuke raskem ja öösiti ei saa eriti magada niiet kohutav väsimus on. Ma näen viimasel ajal mingeid eri kahtlaseid unenägusid. Näiteks peale seda, kui see tropp koer mind hammustas, näen ma pidevalt unes kuidas moodi mingi koer mulle kallale tuleb või siis haugub mu peale. Ja sellised unenäod, kus ma olen Taist korra Eestisse lennanud millegipärast ja siis pean uuesti Taisse lendama, aga jään igakord mingi mega lolli põhjuse tõttu lennukist maha...
Veel üks tore avastus siit Taist on see, et siin on hüppavad ämblikud. Et siis olin üks päev rahulikult köögis, üritasin omale nuudleid teha ja siis ma nägin mirolaineahju peal ühte musta ämblikku. Ma suhtkoht ignoreerisin teda ning tavaliselt ma ei minesta kui mingi väike ämblik kuskil on. Panin oma nuudlid ahju, ootasin 4 minutit, läksin tagasi ahju juurde ja see tropp otsustas just sel hetkel ahju pealt külmkapi peale hüpata...Ma sain elutrauma vist tol päeval. Igastahes need nuudlid passisid seal ahjus veel kergelt 20 minutit kuni ma end kokku suutsin võtta ja kööki tagasi minna. Ja ei tea jah mis siis juhuts...Tore ämblikukesekene hüppas külmkapi pealt ahju peale tagasi. Nojah siis noh, mul nagunii polnud kõht nii tühi haha...

Ahjaa, eile tegin veel sellise nalja et otsustasin peale tunde minna kooli lähedal olevasse kaubanduskeskusesse kuna meil lõppesid tunnid rahutuste pärast linnas kell 2 ning mul oli vaja 3 tundi surnuks lüüa. See oli pehmelt öeldes kõige halvem idee mis mulle on siin Tais olles pähe tulnud. Õues oli kergelt 36 kraadi aga noh kes siis sellepärast minemata jätab, eksole? Nii ma siis jalutasin sinna, päikese käes 15 minutit ning pidin vähemalt 5 korda pildi tasku panema. Ja see kaubamaja oli suht mõtetu ka veel...Tagasi kõndimisest ma ei taha enam mõeldagi. Peaegu et surin. Pea valutab vist siia maani. Vapustavad ideed sul ikka Johanna, bravo.

Kooli kohta ütlen ma nii palju, et tunnid hakkavad juba väga igavaks muutuma, silmi on aina raskem lahti hoida. Vihikusse ma eriti enam midagi ei kirjuta. Ainuke tund kus ma midagi kuulan ja täies mahus kaasa teen on inglise keele grammatika tund.
Klassikaaslastega on endiselt väheke awkward aga vähemalt olen hakanud nendega rohkem rääkima ja nemad ka ei arva enam et ma kavatsen neid hammustada.
Teine Itaalia vahetusõpilane on vist kooli suhtes alla andnud, teda pole juba nädal aega näinud, mis on mõnes mõttes nõme ja kõik küsivad mult et kus ta on ja ma olen nagu hehe ma ei tea...

Ühel päeval käisime õega kahekesi linnas. Algul oli mure, et kuidas me linna saame. Õde pakkus, et läheme motikaga, nagu motikataksod, aga mulle siis meenus, et ma ei tohi motikaga sõita...Ja ma vist ei julgekski. Vaadates seda liiklust ning kuidas moodi need motikad siin autode vahel tiirutavad. Külmavärinad tulevad sellepeale mõeldes.
Niisama vahepeale ütlen, et ma panen praegu poppi tunnist ja olen raamatukogus ja üritan siin kirjutada, aga see klaviatuur ajab mind kohe kohe väga närvi. Koguaeg vahetab inglise keelse klaviatuuri peale kui kasvõi mõtlen ü tähe kasutamise peale. Johanna is not amused.
Aga jah, me siiski otsustasime takso kasuks. Mis mulle natuke nalja tegi oli see, et õde tegi kohe takso numbrist pildi ja saatis kõik taksojuhi andmed emale. Hea et veel taksojuhist endast pilti ei teinud. Okei, ma saan aru et see oli meie turvalisuse huvides, juhuks kui taksojuht tahab meid kuhugi mujale sõidutada, aga naljakas oli ikkagi. Linna saime siis umbes 200 bahtiga ehk siis umbes viie euroga. Mitte just niiväga kallis, arvestades seda kui kaugel me linnast elame.
Visati meid siis maha Siam Paragoni juures, see rikkurite kaubamaja. Eesmärgiks oli meil jõuda vahakujude muuseumisse, Madame Tussauds Bangkok. Sissepääs oli nii mulle kui ka õele 450 bahti (umbes 12 euri), kuna ma siin õpilane siis mulle kehtib sama hind mis taikatele hehe. Kokkuvõttes oli see megalahe, mõned kujud tundusid ikka väge reaalsed (mitte küll selle inimese nägu...) ja kui ma esimest kuju nägin sisse minnes, siis ma isegi veits ehmatasin.

Iga tai tüdruku unistus, Nichkhun

Pole õrna aimugi kes see daam on

Normaalsed

Ja siis läksime ühte ilusasse restorani ja ma sõin nii head riisi!!! See oli tõsiselt hea!

Vaade restoranist

Peale vahakujude muuseumi läksime me BTS-iga (skytrain) mingisugusesse Jaapani kaubamajja...mis oli väga nunnu. Käisime seal "kõik 60 bahti" poes ja ostsin sealt omale lõpuks need "ülikuulsad" patsikummid mida vist iga inimene siin Tais kasutab peale minu. Need on nagu sellised ee vedrud? Ja siis veel mingeid jaapai komme mis olid ülihead aga neid oli pakis umbes 3 niiet.
Ahjaa, mulle maksis üks ots selle rongikesega 40 bahti (~1 eur).
_________________________________________________________________________

Täna lõppesid meil ka tunnid kell 2 nende rahutuste tõttu. Ausalt öeldes ma ei saagi aru mis täpselt toimub, aga mingi grupp inimesi pole vist praeguse valitsusega rahul või midagi sellist ja siis nad vist märatsevad...Pole küll õnneks midagi näinud või kuhugi jalgu jäänud, aga ju siis on asi tõsine kui meid koolist varem ära lastakse.

Seda ka, et Tais on emadepäev tulemas! Esmaspäeval, kui täpsem olla. Siis meil on koolist vaba päev hehe. Mul on nüüd selline küsimus, et miks Eestis emadepäeval koolist vaba ei ole ah? Mul pole õrna aimugi mida oma emale siin kinkida. Ju siis meisterdan mingi kaardi valmis.

Aga nii lühike see postitus siis ongi seekord!

Olge tublid!