Tere tere TERE!
Pole siia tervelt kuu aega midagi kirjutanud ja nüüd vist on aeg seda lõpuks teha või mis? Tore uudis on see, et mul läheb HÄSTI! Juhhu!! Tervelt 4 kuud siin Tais juba olnud.
Aga ma olen siin, et kirjutada teile YFU laagrist. Vaieldamatult siiamaani selle vahetusaasta kõige toredamad 5 päeva. (Vajutage piltide peale!!)
_________________________________________________________________________
11 oktoober
Algas see seiklus Bangkokis, YFU kontoris, kuhu siis kõik me vahetusõpilased kogunesime. Ütleme nii, et äärmiselt imelik oli kõiki jälle näha...ja kui palju keegi oli juurde võtnud :P
Algul läksime Learning Gallerisse ja seal rääkisime oma kogemustest Tais ning vaatasime filmi "Spirited Away" ning pidime sellest nagu midagi...õppima vist. Ma ei tea. Pidime kirjutama, et kuidas see peategelane muutus kogu selle sündmustiku käigus jne, aga kuna see anti meile niiöelda kodutööks, siis keegi vist seda nagu ei teinud hehe...
IGASTAHES, peale seda rändasime bussi peale ja peale VÄGA hüppelist ja okseleajavat kahetunnist sõitu jõudsime oma "hotelli" aka mitte üldse hotelli nimega Ban Klong Kone Resort, asub Samut Songkram'is. Ärge nähke vaeva googeldamisega, te ei leia midagi erilist, trust me, I tried. See on selline kodumajutus või midagi sellist, elasime majades. Tüdrukutel oli 2 maja ja poistel üks. Ja nüüd korraks kujutagem ette kaheksat tüdrukut ühes tillukeses majakeses ühe, vabandage väga, kohutava duššiga. Oh milline rõõm!!! Ei tegelt see polnud midagi hullu.
 |
| Ei kommentaari :) |
Mainin ka et ma pidin magama oma esimese öö kahe madratsi vahes...Ei olnud just kuigi mugav ja ma olen suht kindel et mingi hetk öösel ma ahistasin enda kõrval olevat tüdrukut kuna seal oli päris valus magada.
Ahjaa, meile öeldi, et kui üks dušš on liiga vähe, siis on võimalus minna niiöelda avalikku "dušširuumi"
 |
| Avalik dušširuum, rõdult tehtud pilt :) |
 |
| Vaade rõdult |
 |
| Majad olid iseenesest armsad... |
 |
| Meie kohtumisruum ja söögikoht |
Põhimõtteliselt asus see majutuskohake in the middle of nowhere, aga siiski ilusas kohas ja seal oli väga...rahulik. Ja mulle meeldis, et seal oli palju vett. Ahjaa selle söögikoha põrand oli tehtud pambusest ja vähemalt 50 korda oli mul selline tunne et ma kukun sellest läbi.
 |
| Peaaegu valmis majakesed!! |
 |
| Väike sõit ehk? |
 |
| Kes siis ikka silmad lahti teeb eksole |
Tol õhtul kui sinna jõudsime käisime samas lähedal ka firefly-sid vaatamas. Põhimõtteliselt on need siis sellised helendavad tüübid kes näevad välja nagu jõulutulukesed okste peal. Nummi! Ja seal sai proovida ka palmisuhkru mingisugust...martsipanitaolist asja. Et siis see vedelik mis palmist välja tuleb, sellest teevad mingit jõlemagusat maiustust. See oli tõsiselt magus. No ja kes ikka pilte teeks nendest...
12 oktoober
Järgmisel päeval suundusime hommikul kohe Ratchaburis asuvasse Damnernsaduak Floating Market'isse. No ma ei tea...minu arust see polnud midag väga erilist ega ka ilusat. Ma kujutasin ikka ette et seal on värvilised armsad paadikesed ja värvilised puuviljad ja kõik on ilus ja rõõmus aga tegelt hõljus seal vees võibolla paar värvitut puuviljapaati...
 |
| Väike banaaniost |
 |
| Ilus prügi... |
 |
| Armsad öökullid!! |
Kes ei tea mis on floating market, siis see on selline koht kus kauplemine toimub vee peal. Ehk siis müüjad sõidavad oma kaupa täis paadikestega ringi ja vahel koksavad su paadi vastu ja pakuvad näiteks kookospähkleid sulle! Aga seal oli ka mitte hõljuv market, niiet peale hõljumist oli meil natuke vaba aega et ringi vaadata ja suveniire osta.
Peale floating marketit läksime mangroovipuusid istutama suhteliselt meie majutuse lähedale. Mul väga väga kahjuks pole sellest mitte ühtegi pilti praegu, kuna me ei tohtinud telefone/kaameraid kaasa võtta pärdikute pärast, aga kuna YFU vabatahtlikud tegid pilte ja nad lubasid meile saata need, siis arvatavasti ma hiljem lisan need siia.
Igastahes, sõitsime siis paadikesega mangroovipuusid istutama, igaüks sai istutada ühe puu. Jalas olid meil kõigil väga atraktiivsed YFU poolt antud lühikesed püksid, et meie enda riided mudaseks ei saaks. Põhimõtteliselt see istutamine nägi välja nii, et läksime paljajalu lihtsalt muda sisse, kõik vajusid mõnusalt põlvini sisse. Selline mõnus pehme muda. Pidime tegema kas käega või jalaga sellise suht sügava augu ja taime auku toppima ja siis augu kinni mätsima. Ahjaa, ja loomulikult pidi kõigest väest üritama püsti jääda ja mitte muda sisse ära uppuda. Aga see oli ülimalt lahe! Nüüd on kuskil Tais mangroovimetsas minu kasvatatud puu. Mainin ka ära et seal olid ka ahvid meid aitamas. Mulle ei meeldinud need ahvid, liiga kiired ja...ahvilikud haha. Muda seest välja tulles aitas tore paadijuht meil jalad mudast puhtaks pesta.
Seal samas oli võimalus ka ujuda ja water skiingut (veesurfamist??) proovida. Ujumine arenes kiirelt mudasõjaks loomulikult.
* Piltide koht :( *
Peale seda oli niisama chill...
 |
| Meie seltskond nendes atraktiivsetes šhortsides |
 |
| Väike fight (taustal paadivaras Tim) |
Õhtupoolikul oli meil siis thai cooking competition (kokkamisvõistlus) kus meid siis jagati gruppideks ja iga grupp pidi tegema omeltti, mingi supi ja siis praetud köögivilju. Meie grupile anti selline tore gaasiballoon pliidiks. Väga turvaline sellises pambusonnis. Aga jah, esimesena tegime omletti, mis tuli ÜLIMALT soolane ehk siis selle peitsime laualt kiirelt ära ja tegime uue. Supp, tom yum, tuli isegi söödav! Juhhu! Ja praetud kapsas oli ka üli hea. Mingit kokkamisskillid siiski meil noortel olid! Ja järgmisel hommikul toimunud autasustamisel sai meie grupp lausa kaks angry birds'i lindu auhinnaks. Fantastiline!
13 oktoober
Külastasime Petchaburi's asuvat Phra Ram Ratchaniwet Palace'it. Lihtsalt ülimalt kaunis paik! Ja väga väga ahvirikas. Ja väga palju ülesmäkke ronimist. Aga kogu see palvavuses ronimine oli seda väärt...
 |
| A sinna ma küll ju ei kõnni... |
 |
| Pudeliga pärdik |
 |
| Üks igav igav muuseum |
Peale muuseumi külastust oli valida, et kas kõnnid edasi kõrgemale templisse (esimene pilt) või jääd sinna muuseumi ootama. Selle palavuse ja higistamse sees oli muuseumisse jäämine ikka väga ahvatlev aga siis me Loorega mõtlesime, et kui me juba siin oleme ja arvatavasti enam kunagi tagasi ei tule siis ikka peab minema ja mul on ülimalt hea meel et ma ikka läksin. Kahju nendest paljudest kes ei läinud...
 |
| Minna või mitte minna... |
 |
| Minna! :) |
 |
| Vaprad minejad! |
 |
| Palav raske appi ilus ei palav õõh |
 |
| Selline "mitte mingil juhul" moment peale palavat kõndimist |
 |
| Aga noh, once in a life time kogemus!! |
 |
| Sihtpunkt!! |
 |
| Muuseum aka alguspunkt |
 |
| Kelluke |
Ütleme nii, et see teekond oli pagana palav aga ma oleks enda peale igavesti kuri olnud kui ma poleks sinna läinud. Ma ei oska siia midagi väga kirjutada sest et ma arvan et pildid räägivad enda eest.
Järgmisena sõitsime Hua Hin (kivipea) randa. Aega anti meile 15 minutit (või oli see pool tundi...) ringi vaatamiseks. See oli rand nagu rand ikka...seal oli väga palju turiste. See oli väga imelik. Oli juba vahepeal ära unustatud et turistid ka eksisteerivad. Ma ei tea, naljakas oli neid vaadata. Meil endal on see turistitunne täiesti olematu. Ja seal olid ka hobused...vaesed hobused!!
 |
| Noh...rand |
Ja siis peale seda turistišhokki sõitsime oma järgmisesse hotelli. Ao Manao rannas - Prachuap Khiri Khan linnas. Ja las ma nüüd ütlen midagi, see koht oli VÕRRATU! Peaaegu et inimtühi rand, turiste healjuhul paar tükki. Sinna lihtsalt oleks tahnudki jääda. Kõikidel vahetusõpilastel oli selline tunne. Ilus rand, meri, päike....mida muud sa veel tahad.
 |
| Hotell |
Esimene asi mida kõik tegid oli loomulikult mere äärde minek. Peale nelja kuud Bangkokis passimist oli meri ikka midagi väga erilist ja toredat ja see tuul ning värske õhk...
 |
| Annaga |
 |
| !!!!!!!!!!!!!!!! nii armas |
 |
| Thailand <3 |
14 oktoober
Tol hommikul sai jällegi valida, et kas minna või mitte minna. Kavas oli minna kohta nimega Kao Chong Krachok (Mirror Mountain). Valida sai seetõttu, et sinna oli minek kell 6 ja eelmine õhtu paljud vingusid et see on liiga vara ning et nad väsinud... Aga oli ikka vapraid minejaid ka, mina nende hulgas.
Algul sõitsime mäe vale külje juurde, vale trepi juurde ning olime juba paar meetrit üles tatsanud suure vaevaga kui keegi pistis all kisama et siit ei saa minna. Nojah, tagasi bussi ja õige külje poole siis!
 |
| Vale trepp... |
 |
| See seal on alles vahepunkt. |
 |
| Templike |
 |
| Vahepunktis...natuke veel! |
 |
| *surnud* |
Ja peale piinarikast aga väga ilusa vaatega ronimist jõudsin lõpuks tippu. Saatjateks koerad ja ahvid.
 |
| "Eriti aeglased..." |
 |
| See ruut seal on vangla |
 |
| Mu lemmik pilt |
 |
| Paadike! |
Ja ega alla kõndimine ka lillepidu polnud :)
Peale seda läksime hommiku marketisse (marketi all mõtlen ma turumoodi asja muide mitte nagu supermarketit), et me näeksime kuidas taikad hommikul oma "shoppinguid" teevad. Ei erinenud mitte mingil kujul näiteks lõunasest shoppingust. Aga noh, vähemalt sai osta puuvilju ja Loore sai omale kauaihaldatud Tamagotchi.
Tol päeval käisime veel ahve söötmas. Vot need olid armsad pärdikud! Sellised rahulikud ning lihtsalt nunnud! Ja neid toites polnud vaja karta, et nad sul käe otsast hammustaksid. Nad olid nii rahulikud ja kuidagi õrnad ja hellad...Kui oma käe talle viinamarjaga ulatasin, siis ta niimodi hästi õrnalt võttis selle või siis kui käsi oli liiga kaugel temast siis ta õõõrnalt õrnalt tõmbas mu käe enda poole. Ja neil olid nii armsad valgete ringidega silmad!
 |
| Paar sekundit hiljem oli see ahv tal peas |
 |
| Njom njom |
Päev lõppes siis väikse paaditripiga ümber meres olevate metsa täis kivide ja banaanipaadi sõiduga. Ja oh kuidas ma oleks tahnud selle paaditripi ajal pilte teha ja siis sellest rannast kuhu saab aint paadiga...aga vot jätsin oma koti bussi enne kui me sööma läksime ja siis pärast tahtsime minna tagasi bussi et oma kodinad võtta aga vot mida polnud oli buss. Niiet jah. Aga jällegi, YFU tüdrukud tegid pilte niiet kui ma neilt pildid saan siis lisan siia juurde.
_________________________________________________________________________
See oli siis mu YFU tripp mis oli mega mega mõnus ning mis ei lõppenud YFU jaoks just väga ilusas noodis, sest et hotellist kus me peatusime olid paar klaasi kadnund ning paar teist märki keelatud tegevusest aga sellest ma lähemalt ei hakka kirjutama sest et ma ei tea mis toimus. Aga nüüd ma ootan aasta lõpu laagrit! Loodetavasti saab see olema veel parem :)
Aga järgmise postituseni siis!
Olge tublid, tsau!
