(hoiatan, et pole väga informatiivne postitus)
Ma ei tea kas seda blogi enam keegi üldse loeb või siia kogemata satub, aga kirjutan siiski.
Juhtus selline (imeline?) asi, et ma sain minna tagasi oma teisse kodulinna - Bangkokki. Võibolla küsite, et misasja, kuidas see veel juhtus? Ma ka ei tea kuidas. Üks õhtu arvas mu isa, et oleks jõle naljakas pakkuda mulle niisama lamibst et "oi, Taisse tahad minna?". No ja ma siis läksingi, 4 päeva hiljem. 5. päeval olin kohal, tundega nagu ma poleks kunagi lahkunudki. See oli nii kohutavalt veider. Aga samas nii hea tunne?
Ma pole siiamaani kindel, kas reis sinna oli hea idee või mitte, sest et ma pole kunagi oma elus olnud nii segaduses kui ma olen praegu, olles sellelt 8 päevaselt narritamisreisilt tagasi. Ma ei oska midagi teha enam. Peaksin õppima, tegema kooli asju, aga ma ei saa aru miks kui sama hästi võiksin olla praegu ka Tais. Mis toimps. Kus ma olen, kes ma olen. Miks on Eestis ilm nii kole, kus on päike. Kus on roosad taksod, kus on taevarong. Kus on Siam Paragon ning kus on Jaapani toit. Miks ma ei kõnni hommikul mööda mango ja ananassi müüjast, kes mulle nii armsalt igakord naeratas?
"Ma tahan tagasi Bangkokki, ma ei taha olla Tallinnas"- Johanna viimased 1,5 päeva.
_________________________________________________________________________________
Okei, real talk nüüd.
Piletite broneerimine ja hotelli leidmine Bangkokki oli kõige sürrim tunne üldse, ma olen suht kindel, et ma ei mäleta sellest õhtust mitte midagi kuna mul oli täpselt selline tunne, nagu ma oleks joonud ära pudeli rummi (mida totaalselt ei juhtunud). Aga see selleks.
Pean kohe tegema kurvaks neid, kes arvasid, et ma tegin seal hullu adventurit. Sest et seda ei juhtunud.
Esimene päev algas kohe sellega, et sain taksojuhilt julmalt tõmmata, aga ma olin nii õnnelik, et need 500 bahti (u 12 eur) mis ma talle andsin, tundisid nii tühised ja mul oli tunne nagu ta oli need ära teeninud, sest et tema oli see, kes mind lennujaamast viis BANGKOOKDOFOFKIIIIIIIIII!!!! Ma olin nagu mingi elektrijänes tal seal tagaistmel. Aga tal oli hea meel kuulata minu vigast tai keelt ning rääkida mulle kiires tai keeles midagi vastu ja siis vaadata mu mõistmatut nägu ja naerda kõvasti kui ma ütlesin, et "mai kao jai" ehk siis ma ei saa mitte essugi aru mida sa ajad.
Hotelli ma kohe ei saanud, kuna ma jõudsin sinna umbes kell 8 hommikul ning check in oli alles kell 2. Niiet pidin surnuks lööma 6 h. Mis esmapilgul tundus mulle nagu piece of cake sest et ma olin ju Bangkokis niiet nagu??? No problem, mis vahet sel on et pole maganud sada aastat. Läksin siis oma pikkade musta värvi retuuside, musta värvi t-särgiga (täpselt see õige riietus Tais olemiseks, uskuge mind) ja raske seljakotiga linna ning umbes 2 h hiljem pidin väsimusse ära surema. Aga see pole oluline.
Ma ei tea enam kuhu ma oma jutuga jõuda üritan. Sain just aru, et ma kirjutan täiesti ebavajalikku teksti.
Okei, alustan uuesti.
Et siis ma ostsin koheselt pomelot ja mangot ja bubbletea'd ning sõitsin taevarongiga paar tiiru ja siis läksin hotelli ja magasin ja nägin unes, et ma olin koolis.
Okei, nii.
Teisel päeval (vist oli teine päev, who's counting?) sain kokku oma tädiga, läksime tema töökaaslastega jooma.
See ka ei kõla õieti.
Ma lähen heidan korraks pikali ja siis tulen tagasi ja proovin seda blogimise kunsti uuesti.
_________________________________________________________________________________
Teisel päeval sain kokku oma tädiga, kes tuli mulle hotelli järgi, sest et nagu me kõik teame, on tai mammid väga ülehoolitsevad ning ta ilmselt arvas, et ma eksin ära kuskil ning ei jõua iial temaga kohtuma või midagi sellist. Igastahes, kõndisime minu hotelli juures mingisse X söögikohta ja tuli välja, et ta oli pooltele oma töökaaslastele teatanud, et tema niece tuleb Euroopast (jah, euroopast, eestit ei tea keegi) külla ning muidugi pidid nad kõik seda maailmaime vaatama tulema. Jõime ja sõime ning see oli üli tore. Nii tore oli oma host tädi näha, see oli kohutavalt veider! Kusjuures kui ma olin Tais vahetusõpilasena, me väga ei klikkinud, aga nüüd oli rääkida sajast asjast. Ta töökaaslased olid ka ülimalt toredad ning üritasid minuga kõigest väest rääkida inglise keeles ning saada sotti sellest kus see estonnnnnnnia ometigi on ning mis inimloomad seal elavad. Muidugi lubasid nad kõik mulle külla tulla lähitulevikus.
 |
| Vaade hoteli rõdult, pikim torn Bangkokis on ka kohe olemas! |
Järgnevad paar päeva möödusid shoppamise, söömise, joomise ja ringikõndimise meeleolus.
Tegin, loomulikult, ainult vajalikke ja läbimõeldud oste! Nagu tõeline 20-aastane (täiskasvanu?).
 |
| Mandarini kujuline seep |
 |
| Mandarini ja greibiviilu kujulised seebid |
 |
| Kampsun, mille peal on 9 lammast |
Kohtusin ka oma host õe ja täditütrega. Käisime söömas klassikalist Tai (jaapani) toitu nagu riisiga täidetud omlett, mida sai siis süüa kas näiteks ketsupiga, karriga, millegi magusaga või siis minu puhul, juustu ja mingi kastmega. Mul oli pärast süda paha. Väga paha. Soovitan proovida!
Me ei chillinud koos ringi väga kaua, kuna nad pidi minema tagasi koju, aga tore oli siiski näha üle kahe aasta. Muide, mu host õde läheb vahetusõpilaseks Šveitsi järgmine aasta. Õpib praegu saksa keelt ning ka mina andsin oma panuse tema õpingutesse ning õpetasin talle äärmiselt vajaliku sõna. Võite kolm korda arvata missuguse.
 |
| pole just parim pilt, aga meil on taoline selline pilt tehtud paar aastat tagasi, tahtsime uue teha :D |
Sain kokku veel paari sõbranna ja pereliikmega. Oli tõeliselt tore aga veider neid näha. Ma ei tea.
Veel veidram on sellest kirjutada.
_________________________________________________________________________________
 |
| Ilma Indrata pizza companis...see oli kurb. väga kurb |
 |
| Söömas odavad 7eleveni võileiba. aga see oli õnnelik võileib. |
Lõpetuseks nii palju, et ma tahan tagasi minna. 8 päeva polnud piisav.
Kuidas nüüd eluga edasi minna. Appi.
Õigus, kuidas ma sain unustada:
Kvaliteetsed kellad, otse MBK-st.
Veel natukene suvalisi pilte:
 |
| turvalised töötingimused |
Vabandan selle jama postituse pärast.
Ma ei ole veel päriselt aru saanud et ma seal tegelikult ka käisin ja nüüd Eesti tagasi. Andeksi.
